Kujutage ette väikest, aiaga piiratud ala, kus jookseb lahtiselt ringi mitmeid erinevaid koeri. Nad erinevad tõu, suuruse, vanuse ja mängustiili poolest. Pooled neist on alastimuleeritud, pooled ülestimuleeritud. Nad jooksevad kontrollimatult, mängivad nagu homset poleks, ning omanikud vaatavad ühe silmaga heldinult oma „hullavaid“ koeri, teisega Instagrami scrollides.
Seejärel minnakse rõõmsalt koju, sest „kutsikas sai kohustuslikus korras ära väsitatud“, linnuke kirjas!
Kas keegi seejuures mõtleb oma koera (ja teiste koerte!) heaolule, oskab lugeda koera kehakeelt või teab, mida tähendab kergesti negatiivseks eskaleeruv grupidünaamika, jääb paraku sageli tabamatuks.
Värske koeraomaniku sotsialiseerimise jalutuskäigud näevad alguses välja imearmsad – iga vastutuleva koera ja inimesega tehakse tutvust. Kutsikas, kes soovib maailma avastada ja on veel väike, tahab tutvuda (ja mängida!) kõigi teiste koertega, ning inimesed soovivad pisikest karvapalli nunnutada ja teda näppima minna. “Nii tore!”
Kui sinu koer ei saa seejuures negatiivseid ja traumeerivaid kogemusi (mis muudaksid ta araks ja/või agressiivseks või ärevaks), võib tulemus olla vastupidine – aga see ei tähenda sugugi vähem problemaatiline. Temast saab “positiivne” reaktiivik, mis näeb välja umbes nii:
Sinu koer, lootuses, et vastutuleva koeraga saab metsikult mängida, käitub nagu Sind rihma otsas ei eksisteerikski. Ta sikutab, vahel ka ulub või haugub, ning proovib iga hinna eest kasvõi üle tiheda liiklusega tänava minna. Saaks ainult teiselpool tänavat oleva koera juurde!
Juhmimad omanikud armastavad end seejuures välja vabandada lausetega: „Ta on sõbralik“ , „Ta tahab ainult mängida“ – mis antud juhul ei ole mitte kuidagi vastutuleva koeraomaniku asi. Sageli ei mõelda ka sellele, et vastutuleval koeral võib olla parasjagu pooleli treening, et koer (ja tema omanik) ei ole ekstraverdid, kes sooviksid kõigiga suhelda, või et vastutulev koer võib olla hoopis reaktiivne – näiteks selline, kes sööks Sinu koera hea meelega koos saba ja karvadega ära.
Selliste situatsioonide kordudes hakkavad omanikul tekkima küsimused:
- Miks ei suuda minu koer teistest rahulikult mööduda?
- Miks ta niutsub, sikutab ja ulub ning soovib meeleheitlikult teiste koerte poole minna?
- Miks mu koeral ei ole minuga kodust väljaspool mitte mingit kontakti?
- Miks mu koer ei ole enam huvitatud maiustest?
- Miks mu koera uni on häiritud ja tundub, et ta ei oska enam sügavalt magada?
Ja enamasti taandub see edaspidi kõik ühele, põhilisele murele: Miks mu koer mind ignoreerib?
Ja aus vastus on, sest Sa ise õpetad talle seda. Kui Sinu ja Sinu koera suhtel puudub vundament, kontakt erinevates keskkondades pole tugev ja Sa ei saa olla kindel, et koer ka keerulistes situatsioonides ikka Sind valib, siis milline peaks olema tulemus?
Kas te kujutate ette ennast olukorras, kus ainus isik, kes võiks teie eest seista, ei pane teid tähele ning olukorra intensiivsus on nii tugev, et sealt lahkumine on võimatu? Paljud inimesed tunnevad end ülestimuleerituna isegi rahvast täis kaubanduskeskuses asuvas poes. Aga mis siis, kui kogu see poetäis inimesi sooviks teiega suhelda? Puudutaks teid? Ei austaks teie piire? Kui väga te siis sinna poodi edaspidi minna sooviksite?
Ei oleks kuigi meeldiv astuda uksest sisse, olles koheselt ümber piiratud nii, et teil puudub vaba voli lahkumiseks.
Ma ei taha siinkohal öelda, et koertepark on alati saatanast – ei ole. Aga kui see on sinu koera ainus väljund, ainus koht, kus ta saab oma energiat realiseerida, siis muutub positiivne ja hea emotsioon – elevus – kiiresti stressiks ja ärevuseks. Krooniline stress ja ärevus ei ole naljaasi, sest see mõjutab sinu koera und, tervist ja taastumisvõimet erinevatest stressiolukordadest. See omakorda viib uute, juba süvenenud probleemideni.
Koeraomanik kes arvab, et park teeb tema eest ära sotsialiseerimise töö võib varsti avastada midagi hoopis vastupidist ja murettekitavat.
Aga mida siis soovitada turvaliseks sotsialiseerimiseks, positiivsete kogemuste saamiseks ja oma koeraga kontakti suurendamiseks?
- Tunne oma koera ja anna talle alati võimalus emotsionaalselt laetud olukorrast eemalduda (kasvõi üksinda nina maas nuuskida või koos Sinuga midagi toredat teha). Koeral peab alati olema võimalus taanduda ja suhelda uuesti siis, kui ta valmis on.
- Tee kontaktiharjutusi maiusega erinevates keskkondades (mitte ainult koduseinte vahel!).
- Parimad koerad kellega Su koer võiks suhelda, on hästi treenitud ja rahulikud koerad. Mitte metsikult mängivad, oma omanikku mitte kuulavad koerad.
- Sinu koer ei pea olema kõigiga sõber. Keskmine inimene ei soovi iga vastutuleva inimesega suhelda ja neile piisab mõnest lähedasest, heast sõbrast. Sinu koer on suure tõenäosusega samasugune.
- Sotsialiseerimine ei ole alati suhtlemine. See võib olla ka teiste koerte ignoreerimine ja omanikuga erinevates keskkondades koostöö tegemine. Meie kutsikas ei pea kõikides situatsioonides osalema – ta võib neid rahulikult kõrvalt vaadata.
- Lisa oma koera igapäevasesse rutiini maiuste otsimist, kontaktimänge, lühikesi treeningsessioone, mis aitavad kaasa tema enesekontrollile ja mentaalsele stimulatsioonile.
- Mõtle, milline Sa soovid, et Sinu koer täiskasvanuna oleks? Kõik, mida lubad täna, on Sinu homne reaalsus.
Kas reaktiivsust on võimalik muuta?
Jah, enamasti küll. Aga see eeldab omanikult distsipliini, treeningkeskkonna juhtimist ja suurt järjekindlust. Esimesed tulemused ei pruugi ja enamasti ei olegi kohesed. Pole harv juhus, et tulemuste saamiseks tuleb koostööd teha ka veterinaariga, sest koera ärevus on muutunud nii suureks, et ta pole võimeline ilma ravimiteta normaalselt funktsioneerima.
Loomulikult on ka neid, kes saavad öelda lause stiilis “Minu koer käib parkides kogu aeg mängimas ja meil ei ole ühtegi probleemi.” Tore. Samamoodi on palju neid inimesi, kes sõidavad 90 alas libedal teel 130ga ja neil ei ole kunagi õnnetust juhtunud.
Enne kutsika võtmist mõtle enda jaoks läbi, kuidas Sa oma koera sotsialiseerid, palju Sul treeninguteks aega on ja kui järjepidev Sa olla suudad.
Koertepark on nagu lastehoid ilma õpetajata – kaootiline ja üpris ettearvamatu. Soovitan olla tähelepanelik ja märgata oma koera!